Reede, 8. jaanuar 2010
Autor: Maaris Aas, tõlkija ja toimetaja

Igaüks tahab oma lapsele õnnelikku lapsepõlve. Kuidas seda saavutada? Olen oma kahe tütre kasvatamisel märganud, et see pole üldse nii raske ega sugugi ka materiaalsetes hüvedes kinni. Kõik suured asjad saavad alguse olulistest pisi­asjadest.

1. Armasta last sellisena, nagu ta on. Suurem osa maailma lastekasvatusekspertidest on veendunud, et parim, mida saad lapse heaks teha, on armastada teda sellisena, nagu ta on. Sinagi tahad ju olla armastatud just sellisena, nagu oled. Lapsed (ja noored), kes kasvavad üles teadmisega, et nende iseloomujooned, anded, huvid ja vaated on väärtuslikud, saavad kodust enesekindluse ja seega täiskasvanuelule tugeva alusmüüri.
2. Kehtesta õiglased reeglid ja pea neist kinni. Lapsel on lihtsam ümbritse­vat maailma mõista, kui paika on pandud mõistlikud piirid, millest sa ka ise kinni pead. Lapsel tuleb teada, et reegli­te rikkumisel ja piirist üleminekul on ta-gajärjed. Mida varem ta sellest aru saab, seda lihtsam on ta elu täiskasvanuna.
3. Julgusta last ja ära alanda teda (ka naljaga pooleks mitte). Kui su laps teab, et usud tema võimetesse ning austad tema otsuseid ja tegemisi, aitab see tal hilisemas elus ennast ja teisi väärtustada ning paremini hakkama saada.
4. Õpeta last raskustega toime tulema. Enesekindluse leidmine keerulises olukorras määrab suuresti selle, kui õnnelik su laps kord täiskasvanuna on. Ära ürita teda valulikest kogemustest säästa. Aita tal pigem mõista, mis täpselt on valesti ning mida saab olukorra parandamiseks ette võtta. Pereliikme, sõbra või lemmiklooma surma puhul on mõistlik lapsele selgitada, mis on surm, milliseid tundeid see tekitab ja kuidas igapäevaasjadele keskendumine ajapikku kaotusvalu leevendab. Kunagi tõlkisin rootsi keelest eesti keelde Måns Gahrtoni lasteraamatu „Kaevame vanaema üles!”, mis annab südamliku ülevaate sellest, millises võtmes lapsed lähedase inimese surma ja sellega seotud täiskasvanute muretsemist näha võivad.
5. Tehke võimalikult palju asju koos. Proovige töö ja lapse tegemiste kõrval leida aega koos olla. Kaa­sake laps igapäevatoimetustesse, nagu nõudepesu, koristamine või toidu ostmine. Õhtune unejutu lugemine annab talle südantsoojendavaid mälestusi kogu eluks, lisaks arendab kuulamis- ja kujutlusvõimet.
6. Loo lapse jaoks „tugivõrgustik”, kuid õpeta ka ettevaatust. Vanaema ja vanaisa, onu ja tädi, õpetaja ja treener ning perekonnatuttavad on su lapse elus väga olulisel kohal, seepärast ära peleta teda külaliste tulekul lastetuppa. Igaühel neist on omaenese elukogemusele toetudes lapsele midagi uut ja kasulikku õpetada. Samas on tark vihjata, et inimesi on erinevaid ja mõni neist võib lapse usaldust kurjasti kasutada. Kinnita, et kui lapse sisetunne ütleb, et suhetes on midagi valesti, peaks ta hirmust või võimalikest ähvardustest hoolimata olukorda kindlasti sinuga arutama, sest sina tead, mida teha ja kuidas teda kaitsta.
7. Õpeta lapsele optimistlikku ellu­suhtumist. Näita asjade helgemat poolt. Kinnita talle, et pole probleeme, millest üheskoos jagu ei saaks. Optimistliku ellusuhtumisega lastest saavad hiljem elurõõmsad täiskasvanud. Rahulolematud inimesed keskenduvad pahatihti sellele, mis elus on vajaka jäänud, positiivse ellusuhtumisega inimesed aga rõõmsatele sündmustele ja nende loomisele.
8. Julgusta last tervislikult toituma, sportima ja värskes õhus viibima. Hea tervise saladus peitub sageli lapsepõlves. Aita lapsel mõista, miks tervislik toitumine on oluline. Ülekaalulisus õõnestab tihti enesekindlust, lisaks on terviseprobleemidega lastel kalduvus langeda kergemini depressiooni. Julgusta last sportima, otsi võimalusi temaga koos värskes õhus viibida. Lihtne jalutuskäik teenib mõlemat eesmärki. Kasvatuseksperdid rõhutavad tihti, et tüdrukute kasvatamises-mõjutamises on võtmesõnad lähedus ja hellus ning poiste puhul lugupidamine ja respekt. Mis ilmselt siiski ei tähenda, nagu ei tahaks poisid lähedust kogeda või tüdrukud kiidusõnu kuulda.
9. Õpeta last emotsioone valitsema. Skandinaavias ringi konnates olen näiteks rootsi peredes halva tuju parandamiseks näinud karpi või albumit, kuhu on kogutud kõik toredate sündmustega seotud fotod, postkaardid või mälestusesemed. Sellist karpi või albumit saab koos vaadata siis, kui laps on haige või vajab tema tuju lihtsalt parandust. Sina ise ei tohi unustada, et oled lapsele eeskuju kõiges, eriti aga emotsioonide näitamisel. Mõtle järele, mida sinu laps näeb, kui oled ärritunud, lähisuhtes pettunud või tööl peapesu saanud. Õpeta, et halvad emotsioonid tuleb välja elada, kuid nii, et teised ei kannataks. Tehke koos koju „halva tuju nurk”, kus igaüks võib oma paha tuju välja karjuda või omaette mossitada, kuid mitte teistele haiget teha või asju lõhkuda. Joonista paberile kriipsujuku ja lase väiksemal lapsel näidata, kus tema paha tuju parasjagu pesitseb. Laps õpib nii emotsioone märkama ja mõistma ning hiljem neid talitsema. Konflikti tekkides teadvustage lapsele: „Meil on probleem!”, ja küsige, mis tema arvab, kuidas seda lahendada.
10. Märka ja tunnusta last. Kas sa ütled oma lapsele, kui hea meel sul on, et ta olemas on, ning et temata oleks su elu igav? Missugune täiskasvanu võinuksid olla sina, kui oleksid neid sõnu lapsepõlves sagedamini kuulnud? Lapsed on enamasti arukad ja andekad. Nii mõnigi lapse seisukoht võib sind jutuajamise käigus tõsiselt üllatada. Märka ja tunnusta last ning ära unusta, et oled talle esimene (vahel ka ainus) tõsiselt võetav eeskuju teel täiskasvanumaailma.

Добавить комментарий

Заполните поля или щелкните по значку, чтобы оставить свой комментарий:

Логотип WordPress.com

Для комментария используется ваша учётная запись WordPress.com. Выход / Изменить )

Фотография Twitter

Для комментария используется ваша учётная запись Twitter. Выход / Изменить )

Фотография Facebook

Для комментария используется ваша учётная запись Facebook. Выход / Изменить )

Google+ photo

Для комментария используется ваша учётная запись Google+. Выход / Изменить )

Connecting to %s