Laps ja mäng

Стандартный

Mäng

Johan Huizinga leiab oma teoses „Mängiv inimene“, et kultuur sünnib ja areneb koos mänguga. Tema arvates on kultuurile omane mängulisus, mida teostatakse mängu vormides ja meeleolus. Samuti arvab Huizinga, et kultuuri ja mängu seost tuleb otsida sotsiaalse mängu kaugemates vormides – rühma või siis kollektiivi korrastatud tegevuses. Johan Huizinga teeb üsna loogilise järelduse, et mäng on kultuurist vanem, kuna kultuur eeldab inimkooslust ja loomad mängisid juba enne inimkultuuri tekkimist.

Mängul on tohutu tähtsus käitumistüübi õpetamisel, sest see võimaldab modelleerida olukordi.

Vajadus mängu järele tuleneb mängu pakutud lõbust. Mängu võib igal ajal katkestada või üldse ära jätta. Mäng pole ülesanne või kohustus. Mäng pole ka tavaline või tegelik elu. Mäng on tegelikust elust välja astumine ning võib ükskõik mis ajal mängija täiesti enda võimsusesse võtta. Ja sel hetkel muutub mäng tõsiseks ja vastupidi.

Laps ja mäng

Mäng on vahend, mille abil kujunevad lapse sotsiaalsed oskused. Mängus arenevad kõik psüühilised protsessid ja isiksuse omadused, eelkõige taju ja fantaasia, mis on igasuguse loomuse ning loovmõtlemise alus. Eakohane mäng arendab mõtlemisvõimet, kõnet, käelist tegevust, motoorikat ja suhtlusoskust.

Ka kõik mänguasjad peaksid vastama enam-vähem eale, oskustele, olema jõukohased (füüsilise arengu arvestamine), et laps saaks mängides õige eduelamuse. Liiga keerukad ülesanded toovad tihti kaasa ebaõnnestumisi ning laps võib kaotada usu endasse, muutuda arglikuks, saamatuks ja teotahtetuks igavlejaks.

Laps ei mängi eeskätt sellepärast, et mängida on kerge, vaid sellepärast, et mängida on raske, meeliköitev ja igavust peletav. Mäng pakub pinget, annab kogemusi ja võimalusi ümberkaudu (vanematelt, pedagoogidelt, teistelt lastelt ja ka loomadelt) kuuldut-nähtut mängus omamoodi rakendada. [3]

Mängu mõte on aidata lapsel saada hingeliselt tugevaks ja elujõuliseks ning leida tasakaal enda ja välismaailma vahel. Laps muutub mängu toel sisemiselt vabamaks ja on võimeline hilisemas elus enda eest vastutama.

Last on vaja õpetada mängima, laps ise ei hakka mängima. Ta omandab küll esemete piiratud kasutusoskuse, aga ta ei oska neid rollitingimustes tarvitada ega rollis suhelda.

Mängu vormid

Teadlased on määratlenud mitmeid erinevaid mängu tüüpe, teiste hulgas liikumis- või füüsiliste tegevustega mäng (ka treeningmäng ja müramismäng), mäng esemetega, fantaasia-ja sotsiaalne draamamäng ning keelemäng.

Piaget oli üks esimesi, kes kirjeldas arengujada laste mängus. See arenes harjutusmängust läbi sümboolse mängu (fantaasia-/kujutlusmäng) kuni reeglitega mänguni.

  • Füüsiliste tegevustega mängud

Väikelastel jalgadega põtkimine ja kätega lehvitamine. Lasteaias läbiviidud „treeningmängud“: jooksmine, hüppamine, ronimine- liigutused mida saab teha üksi või teistega koos. Sellega kattuv on müramismäng

  • Müramismäng

Enamjaolt põhikoolis. Mängukaklus ja tagaajamine võib tuleneda tarmukast füüsilisi tegevusi hõlmavast mängust, mida vanemad oma väikestelastega sageli ette võtavad, näiteks kõditamine, õhku heitmine või laste järel roomamine. Seda tüüpi mängu sõbralikust kavatsusest antakse harilikult märku naeratuse ja naeruga. Mängukaklus toimub sageli sõprade vahel, kes jäävad hiljem ka kokku.

  • Sotsiaalsed rolli-, fantaasia — draamamängud

Esimesed märgid fantaasiamängust tekivad ligikaudu 12-15 kuu vanuses. Draamamäng on iseloomulik 3-6 aastastele lastele. Selles mängus täidavad kaks või enam last kindlaid rolle, nagu emme ja issi, kosmosemees ja koletis, arstid ja patsiendid.

Rollimängu olemust, teket, arengut, tähtsust ning õpetamise vajalikkust on uurijad hinnanud erinevalt. Sotsiaalkultuurilise teooria looja L.Võgotski ja tema koolkond nimetavad 3.-7.a. laste rollimängu juhtivaks praktiliseks tegevuseks, mis nimetatud arengutasemel domineerib ning lapse arengut enim mõjutab. Seetõttu on mängu peetud ka universaalseks kasvatusvahendiks, mille käigus arenevad eelkõige lapse suhtlemisoskus, tahte- ja tundevald, motivatsioonide sfäär, isikuomadused, tajud, mõtlemine jm.

Rollimängud on selles eas tavalised ning näitavad, et mina on saavutanud sellise stabiilsuse, et laps naljapärast teeskleb, nagu oleks ta keegi teine.[6]

Sotsiaalne külg: sotsiaalse draamamängu vaatlemine osutab, et sotsiaalsete rollide     osas toimub palju läbirääkimist. Müramismängu vaatlus näitab, et selles kasutatakse sageli paljude kaaslaste koordineerimist, mis viitab sellele, et sel mängul võib olla sotsiaalseid funktsioone sõprade leidmises ning võitlemis- või domineerimisoskuste harjutamises.

Mida suuremat turvalisust laps tunneb, seda rohkem kaldub ta fantaasiamängudele. Kui lapsed mängivad koos, on vaja teatud üksmeelt ja vastastikust suhet ning võimet tegutseda kordamööda.

  • Loovmäng

Loovust arendab mäng, mis ei ole detailideni lõplikult viimistletud, vaid jätab ruumi lapse kujutlusvõimele. Näiteks täpselt välja joonistamata nuku nägu jätab ruumi lapse kujutlusvõimele näha nuku erinevaid näoilmeid.

Mängu on võimalik lihtsalt muundada ühest süzeest teise. Lihtsad (mitte detailselt valmis) mänguasjad stimuleerivad last tekkivaid ülesandeid loovalt lahendama ning sel viisil oma mõtlemist ja intelligentsust rakendama.

Loovmängu tekkimiseks on vajalik sobilik keskkond. Hea on, kui lapsel on piisaval hulgal, kuid mitte liiga palju  mänguasju. Kui iga mängu mängimiseks on olemas valmis mänguasi, siis puudub lapsel stiimul oma fantaasiat kasutada ja arendada.

  • Mälu treenivad mängud

Lapse mälu tugineb tegevusele, seega on täiskasvanuga või mõne suurema lapsega mängitud riimimängud lapsele suurepäraseks mälutreeninguks. Paljudes mängulauludes on sõnu,  mida laps pole enne kuulnud või mida loetakse poollauludeks. Riim kergendab lugema õppimist, sest nende abil õpib laps kuulama silpe, millest moodustuvad sõnad.

Добавить комментарий

Заполните поля или щелкните по значку, чтобы оставить свой комментарий:

Логотип WordPress.com

Для комментария используется ваша учётная запись WordPress.com. Выход / Изменить )

Фотография Twitter

Для комментария используется ваша учётная запись Twitter. Выход / Изменить )

Фотография Facebook

Для комментария используется ваша учётная запись Facebook. Выход / Изменить )

Google+ photo

Для комментария используется ваша учётная запись Google+. Выход / Изменить )

Connecting to %s